Juhhuuuu, Baby Cambridge!!! :D
In related news ehk Briti teemadel, Annul on uus passiivne bestikas, kelleks on üks briti securité mehike!

Täna oli meil megatore tunniajane tripp Torcysse. Mõtlesime, et lähme külastame vanade heade aegade mälestuseks oma kallist getokest. Vaatamata ootustele/kartustele, oli kõik siiski rahulik ja kõmpisime siis lihtsalt ümber järve ja hotelli juures ka. Tundub, et see aasta seal disnikaid pole ja see on vist üldse suletud, suht kurb isegi. Pärast läksime Starbucksi ja tegime reidilakse hästi palju (üks on FBs ka :D).

Ma kirjutan siis veel niisama oma putka eluolust. Seal on üks hässti lahe ja inspirational Portugali naine, kes räägib lisaks portugali keelele veel soravalt inkat, saksat, prantsat, hisput ja itaalia keelt + hakkas õppima eesti ja rootsi keelt. Ta ütles, et disni hakkab vb varsti “employee of the month”’e valima ja ta peaks kindlasti saama selleks, sest ta suudab alati kõigi külastajatega tsättida ja nalju teha ja nii..ühesõnaga peaks ka temasuguseks suutma saada.

Üldiselt on putkas natuke tüütu, sest ma pean korraga olema kassas ja filler ehk siis multitasker. Eriti ei õnnestu, eriti siis, kui muga suheldakse prantsas. Millegipärast on mu putka managemendil mingi kompleks, et nad panevad kõik tohmanimad inimesed ühte vahetusse ehk siis vahepeal on suht kaos :D. Nt eile olime mina ja 2 rootslast, kellest üks räägib prantsat täiega hästi (tal see kodune keel), aga feilib eurodega arveldamises ja teine, kes räägib prantsat minust veel halvemini ehk siis kui ta vahepeal külastajatest aru ei saa ja on juba miljon korda “comment?” küsinud, kutsub mõnikord minu endale appi, et ma saaks ka veel tuhat korda “comment?” küsida ja siis ka mitte aru saada. Siis vahepeal inimesed suht vihastavad ja üks suutis juba meile öelda tüüpilise “ Me oleme Prantsusmaal ja siin peab prantsat rääkima”. Endiselt vihkan ma aga meie putkas kasutusel olevaid raadiosaatjaid, mille kaudu suheldakse stockeritega, kes peavad siis otsasaanud asju juurde tooma. Minul on selle kaudu täiesti võimatu prantsas suhelda, sest ma kuulen ainult mingit arusaamatut pominat/sahinat. Kui ma siiski olen sunnitud raadiosaatjat kasutama, räägin ma enamasti inkas v siis lihtsalt ütlen oma lause prantsas ära ja rohkem ei reageeri sellele ja jään lihtsalt ootama, millal stocker kohale kobib:D. Hästi naljakas on veel see, et kui ma teen oma 17.00-01.00 vahetusi, siis mu lunch on 17.15-18.00 ehk täiesti kasutu oma eesmärgi täitmisel. Õnneks saab putkas vahepeal niisama ka creppe ja hotdoge ja kohvi süüa/juua.

Annu käis eile Virge ja Triinuga Pariisis Montmartre'l ning veetis väga toredalt aega!!

Annika juhtis meie tähelepanu sellele, et kuna Victoria Beckhamil on püsivalt väga jumekas, on väga võimalik, et tal on keegi negriidne esivanem. Mõtlesime, et peaks nt heati või Closerisse anonüümse vihje saatma, et nad seda uurida saaksid (kuigi tõenäoliselt on see siiski lihtsalt päevitus vms).

Oijah, internetiga on endiselt kehvad lood meil siin muidu.

AGA, mina olen igavesti muidu oma öistes vahetustes, mis lõppevad kell 00.30. Vähemalt saab päeval ilusti rahulikult olla, kuigi varsti ma enam neid küll ei viitsi teha. Nüüd kolm nädalat ma suht ainult neid teengi, vahel lõppeb ainult tund aega varem.
Tööl on hästi palju prantslasi. Kõik, kes on varem ka töötanud, ütlevad, et seekord on prantslasi palju rohkem kui tavaliselt. Samas, nad kõik on palju rohkem valmis inglise keeles ka rääkima ehk siis pole väga viga. Avastasin muidu veel ka seda, et hispaanlastega on kõige kergem prantsuse keelt rääkida, sest neil on hästi normaalselt arusaadav aktsent, küllap seepärast, et nad oskavad ikka normaalselt ka r'i öelda.

Epu sai ka oma putkasse end sisse seatud ning hakkab ka öiseid vahetusi tegema õige pea. Juhhuuuu!!! Saab päeval vähemasti koos yolotada. Annikal hakkavad kahjuks normaalvahetused varsti, kurbkurb.

Elamegi siin muidu suht oma töö-elu ilusti, varsti peaks veel Pariisi  minema ja kultuursed olema. :)

Šubašuba

Mina ( Epp) käisin täna esimest korda oma töökohas, mis on tore putkake, kus müüakse hot doge, paninisid, jäätiseid, jooke jms. Kuna see asub Disney Village'is ja mitte pargis, siis on seal enamasti palju vähem rahvast ja tipptund pole isegi eriti hull. Ainuke halb asi on see, et ma pean seal hakkama kassas ka olema ehk võib tekkida probleeme hakkamasaamisega :(. Samuti sai tõeks üks mu suurimaid hirme ehk putkas oleme pmst mina ja 5 prantslast. Peaks kiiresti oma prantsuskeelt arendama, et mitte sotsiaalseks heidikuks jääda :D.
Aga tänase päeva highlight oli see, et üks inglise papa tuli meie putkasse ja ütles: "Hola! Could I have 2 hotdogs please?" Ja siis jätkas terve aja inglise-hispaania segakeeles, ilmselgelt ta arvas, et ta räägib hispu asemel prantsat ja oli väga uhke enda üle.
Veel nägin village'i backstage'is pärast töö lõppu üht eestlast, mis oli megatore, sest ma olin nii kaua prantsat rääkinud ja keelevahetus kulus hädasti ära!!
Fun fact: Burberry lapsekäru maksab väidetavalt 6000 euri.

Muidu ootamegi täiega juba ingliskeelt eelistavate inimeste saabumist (loodetavasti nädala jooksul)!!

Šaa

Täna, 04.07, oli siis veel üks formation'i päev! Kohe peaaegu esimese asjana kästi kõigil prantsuse keelt mitte rääkivatel inimestel grupi ette otsa minna, kuhu meie eestlaste ja siis ka suht kõigi soomlaste, iirlaste, rootslaste ja veel mõnedega kobisime. Jagati meid siis kahte gruppi, meie animteur'iks oli üks inglise mees, kes siis pidas meile loengu securite'st. Kuna kahjuks kõik prantslased teise gruppi ei mahtunud, siis toimus osa loengust siiski ka prantsuse keeles. Lõpus oli õnneks aga keeleliselt ta esitlus suht paralleelne, sest kõik passisid eeldatavasti väga arusaamatust väljendavate nägudega seal.

Ta rääkis hästi palju põnevaid näiteid ka Disney castmemberitega seonduvalt, nii et oli väga põnev. Näiteks, olid kunagi üks Robert ja Valerie. Robert oli muidu "very smooth with the ladies", aga Valerie'ga mitte, sest ta oli ta elucrush. Siis ühel päeval, kui Valerie mingeid papikartonge kompostrisse surus, märkas ta, et ka ta hiljuti surnud vanaemalt saadud väga kallis sõrmus oli ka sinna kukkunud. Ta hakkas suurest kurvastusest nutma, Robert kõndis mööda ja kui sai teada, mis oli juhtunud, sukeldus sinna papikompostrisse, mis on väga-väga suur ja ohtlik! AGA leidis sõrmuse üles, kuigi sai manageridelt korraliku peapesu ka. Tänaseks aga on Valerie ja Robert oma väikese pojaga väga happy family! MAKSnumpskar! Loo moraal oli igatahes selles, et ei tohi papikompostrisse ronida!!!

Kuna mina ka medical check'i täna minema ei pidanud, siis lõppes mu päevake maksvara ja sain tulla Starbucksi internetti, kuivõrd meie Boiserie's on sellega siiski enamasti päris kehvad lood. Minu arvuti suudab ainult hommikupoolikuti enda õiguste eest ilusti võidelda näiteks.

Täna, 05.07, oli mul makstore sebimine prantslaste lollaka planeerimisoskusega. Hommikul mõtlesin ilusti, et pean minema oma hügieenikoolitusele. Kobisime siis sinna suht kõikide inimestega, kes restoranides töötavad, kohale. Passisin siis ka mingi veits aega seal koha peal, kirjutasin enda nime mingi lehe peale, et olen kohal ja värki. Oli siis pool tundi möödas ja siis see mees ütleb mulle, et ou-ou-ou, sa juba kaks aastat tagasi tegid selle koolituse, et kao ära tööle. Olin siis siuke okay ja läksin tagasi Imagination'i oma kostüümi vahetama. Ei teadnud täpselt, kuhu pärast minema pean, aga õnneks nägin ühte samas kostüümis piffi ja siis jooksin talle järele ja saime koos minna. Jõudsin siis oma restorani Bella Notte kohale, kus mulle öeldi, et ou-ou-ou, sina ju üldse täna siin ei tööta, et kao kuskile muusse kohta. Kobisin siis sinna ka kohale oma vales kostüümis ja siis pidin UUESTI minema enda kostüümi vahetama. Lõpuks jõudsin mingi 11 paiku siis tööpostile, kuigi oleksin pidanud nähtavasti alustama kell 9. Nii et sain 16 eurot ringi matkamise eest!

Muidu oli mu tööpostil suht torekas! Enamik inimesi on nüüd palju ingliskeelesõbralikumad ka, eriti tore on see manageride puhul, kuigi suur osa jutust on siiski prantsuse keeles, millest ma ainult loodan, et õigesti aru sain!!! Aga homme on vaba päev!!!!


MAKSTORE ON VEEL SEE, ET EPUKE ARRIVEERUS LÕPPUDE LÕPUKS KOHALE!!! Nüüd ta siis jagab oma muljeid.

Oli väga uneventful reis. Kahjuks ei suutnud ma Helsingis isegi Starbucksi üles leida, nii et olin väga kurb. Ma olin ka megaüllatunud nende inglissõbralikkuse üle. Meie elukoha tutvustusel olid lisaks manageridele ka prantslastest uued castmemberid väga huvitatud, et kõik mitteprantslased ikka aru saaks ehk küsisid mitu korda, kas on vaja inkas üle rääkida, väga nummii!! Kui kohale jõudsin, pakkisin veits asju lahti ja muuhulgas installisin meie uude "koduarvutisse"(, mille ma pidin spetsiaalselt lisaks tavalisele läpakale kaasa võtma, et filme vaadata, kuna siin pole telekat (nuuxx)), simsi. So far, so good!!!

Fun fact: Annika nägi oma esimesi eestlastest külastajaid (üldse), kelleks oli Mailis Reps ja ta lapsed.

Šuba!

Täna oli siis teine Orientationi'i päev. Oli taaskord makspõnev kuulamisharjutus. Päeva esimene pool on ülinormaalne, suht kõigest saab aru ja puha, aga pärast lõunat on aju juba nii surnud, et väga mingit teksti registreerimist ei toimu, nii et saab lihtsalt yolotada.

Väga tore on mul see, et töötan seekord restoranis, kus on hästi palju teisi samal ajal alustavaid inimesi ka, nendest kaks soomlast, üks iirlane ja üks hämmastaval kombel hispaania keelt eelistav hispaanlane, nii et ei pea muretsema, et kellegagi rääkida pole, kuivõrd prantslastega on siiski raskendatud suhtlemine. Vabad päevad hakkavad mul seekord alati olema kolmapäeval ja neljapäeval, sest minu restoran on siis suletud. See on samauti makshea, sest et kõikidel töökaaslastel on ka alati samal päeval vabad päevad, nii et saab alati koos midagi ette võtta.

Täna tuligi siis mulle ikka elavalt meelde, miks ma tahtsin Disney'sse tagasi tulla. Siin on nii tore lihtsalt! Kõik on rõõmsust täis ja hästi palju huvitavaid inimesi võib näha. Pariiiiiiisi minekut ootan ka juba väga-väga-väga-väga!!!

Aaaa, mu elunutikus seisnes muidugi selles, et kui ma oma Navigo transpordipassi tegin, et tööle ja tagasi saada, siis olin ma loomulikult maksidikas, et ma suutsin oma foto maha jätta, nii et mul polnud sinna midagi kleepida. Siis mulle meenus aga, et ma olin ostnud endale hommikul lennujaamast toreda Cosmokese ja lõikasin sealt endale kellegi suvaka pildi välja. Nii et Navigo passi pilt on mul erinevalt kõikidest teistest isikut tõendavatest dokumentidest väga kena.

Varsti saab võib-olla mingeid pilte ka pandud, aga kuna internett mulle meie korterisse siiski väga hästi ei levi, siis peab veel ootama. See internetijama ongi hetkel suht ainuke miinus. Muidu on kõik hästi tore!!!

Šubašaa

Eile jõudsime siis muidu maksnormaalselt kohale Pariisi. Nägime lennujaamas veel Siljat, kes küll Disni see aasta ei tule.

Meie esimene päeva nali oli üks eriti agar nooruke bussijuht, kes sõitis oma bussiga üle äärekivide, nii et buss rappus igat pidi ja siis kobis välja ja ütles, et me ei naeraks ta üle. Tema oli siis meie bussijuht Torcysse ka, õnneks ta vältis sel teel oma ohtlikke manöövreid.

Siis pidime hakkama nende bürokraatiaga tegelema, MAKStüütu!!! Suurimaks mureks oli Epu meie tuppa tuleku organiseerime. Annika siis rääkis erinevate inimestega, kuidas mu kaksikõde tuleb ka ja me ikka tahaks väga ühes toas olla, ja mina seisin kurva näoga kõrval. Töötas igal juhul, nii et Epuke saab nüüd ka meie manu ilusti tulla!

Elame me seekord la Boiserie's, mis on päris Disney Residence, väga põnev! Õnneks pääsesime getost, ei pidanud isegi oma õudusjutte rääkima. Elame neljakesi ühes korteris: mina, Annika, Elis ja Epu. Hommikul peab bussiga Disney'sse sõitma, mis on kohati päris tüütu, sest kõik töö-inimesed, siit meeleheitel-koduperenaiste-äärelinnast tahavad ka sealt rongi peale minna. Leidsime muidu siit lähedalt ka ühe numpskar linnakese, kus on normaalse suurusega pood, kus ei kulu tund aega, et seda läbi käia, sushi-koht, pitsakoht, boulangerie. Hästi tore!

Mu päeva pettumus oli aga see, kuidas selgus, et ma ei saagi oma printsessirestoranis olla. Neil on üleüldiselt mingid maksjamad oma lepingute ja asjadega, nii et yolo.

Täna siis käisime mina ja Elis ilusti Disney University's, kus mu suureks õuduseks ei tehtudki inglise keelset gruppi ka. Pidime siis päev otsa prantsa kuulamisharjutust tegema. Õnneks oli suht normaalselt arusaadav! Prantslased on muidu täiega arendanud oma inglise keeles vastamise oskust, sest et nüüd, kui ma ikka maksäpu olen, vahetuvad nad ise ilusti inglise keelele üle. Disney Univeristy põnevaks osaks on muidugi endiselt esitluse ajal juhendaja dialoogid Stitchiga (selle multikategelasega). Hästi lõbustav ikka!

Töötajatest on seekord eriti palju prantslasi, meie 90 iniesest, kes me alustame umbes 2/3 on prantslased, suht kurb. Aga muidu on endiselt ka eestlasi, soomlasi, hispaanlasi, mõned rootslased, poolakad, britid, iirlased.

Internetiga on kahjuks aga poolkehvad lood, sest peab siin kuskil õues selle jaoks konutama. Aga ilm on ilus vähemasti, nii et pole hullu!

Homme saab siis veel prantsat kuulata ja töökohta näha ja kostüümi proovida! (Parem oleks, et mul seekord normaalne oleks!)