Jõudsime siis varsti Notre Dame`i juurde, kus kõik inimesed juba rõõmsalt järjekorras passisid, et sisse ka minna, õnneks me ei läinud. Siis tuli välja, et see RERi jaam on suletud ja siis pidime veel edasi kõmpima, kus tuli välja, et sealt ka ei lähe seda rongi, sest neil on mingid suuuured reconstruction workid selle rongiliiniga. Siis sõitsime metrooga veel kuskile kaugele edasi ja lõpuks saime rongi peale. Kokkuvõttes läks meil u 3h, et kohale jõuda, NB (normal beat) :D.
Aga Versailles`loss ja aiad ise on megaaailuuusad ja hästi suured! Me saime tasuta sisse ka, sest 19-26 aastased ELi kodanikud saavad tasuta. Ma olin väga valmis, et see kontrolör ütleb mu ID kaardi peale, et see pole EL. Vahtis küll kahtlase näoga, aga lõpus ütles, et mine-mine. Tundus suht tüüdatud :D
Kõige pealt käisime aedades, mis on ikka väga-väga suured. Meenutavad täiega Pride and Prejudice`i, ainult Darcy oli puudu :D. Me mõtlesime, et seal võiks ka mingid inimesed tolleaegsetes kostüümides ringi kõndida (u nagu Disneys), et lihtsalt atmosfääri luua:D Seal on hästi palju lilli ja väiksed teerajakesed peenarde vahel ja suured muruplatsid. Kõik on hästi avar, ülimõnus. Veel on seal suht suur tiik/järv,kus saab paadiga ka sõita, me ei läind. Me tahtsime täiega :D:D minna Marie-Antoinette`i valdustese, aga me ei võtnud kaarti ja seal polnud silte ja üldse see ei hakanud silma kuidagi. Hästi palavaks läks ka päeval, kuigi hommikul sadas ja oli üsna jahe, seega oli tavaline veider Pariisi ilm :D Me ei suutnud lasupäikeses kõmpida väga. Läksime siis hoopis lossi sisse. Seal juures oli kaart ka. Marie-Antoinette`i osa oli kuskil ülikaugel, me kõmpisime u poolteist kilti maha seal ja see oli veel poole kaugemal. Ongi põhjust kunagi tagasi minna:D.
Lossis sees oli suht äge, eriti see peeglisaal. Kõik oli kuldne ja hästi uhke, palju maale ja muidu ilus. Me ei võtnud neid audioguide`e miskipärast, nii et mingeid faktiteadmisi kahjuks ei saanud. Kõik turistid tunglesid seal ja siis ei saanud rahulikult vaadata, mul jäi fotokas ka maha, nii et pilte pole :D. Siiski jääb mulle Versailles`d meenutama üks Marie-Antoinette`i teemaline mapp, mille ma giftshopist ostsin, hästi nummi:D.
Tagasi tulles pidime ülikaua rongi ootama, aga jõudsime lõpuks Pariisi tagasi. Käisime siis veits poodides (saak: kampsun, kett, kõrvarõngad, raamat, sall :D) ja ostsime ITAALIA jäätist, äärmiselt maitsev!! :D
Ja siis üks tähelepanuväärsem sündmus töölt: Ma kõmpisin parajasti saalis ringi, kui mingi naine tuli muga rääkima (prantsas) ja ütles, et ta ei leia oma last üles. Ma sain suht hädavaevu aru ja ta oli üsna paanikas ka, hakkas täiega nutma, kui rääkis. Ma üritasin küsida, et millal ta ära kaotas oma lapse, aga ta vist ei saand aru või ma ei saand vastusest aru. Igatahes, siis ma ütlesin, et ta ootaks seal kuni ma teamleaderi kutsun. Ütlesin siis teamleaderile ja ta reaalselt jooksis selle naise juurde. Ma läksin siis tagasi laudu koristama ja ühel hetkel läksin neljandale korrusele, sest mul polnud oma tsoonis (1,2 korrus) midagi teha väga. Ja ohohohohhh:D: ühe laua taga istusüksi mingi väike poiss. Seal kõrval oli mingi pere ka ja ma küsisin neilt, et kas see poiss on nendega, nad ütlesid et ei ole. Siis ma üritasin selle poisiga rääkida,küsisin et kus ta ema on. Kahjuks ma ei saand aru, mis ta vastas väga ja siis ütlesin sellele perele seal kõrval, et kas nad võivad ta käest uuesti küsida:D. Tuli välja, et pere oli Hispaaniast, aga isa oli hästi tore ja ütles, et ta proovib. Siis ta hakkaski küsima ilusti ja samal hetkel jookseb( päriselt) kohale mingi guest control`i tüüp, karjub, et Je l`ai trouve, kahmab selle poisi sülle ja jookseb minema:D. Niisiis leidsidki ema ja laps üksteist lõpuks üle
No comments:
Post a Comment